Metal ıleminiń tanymal túri, qımasy bar «P» árpine uqsas. Árip "aıaqtary" sóreler, al kóldeneń jalǵastyrǵysh – qabyrǵa dep atalady. Shveller keıde bolat (az qospaly nemese kómirtekti bolattan jasalǵan) nemese alúmını qorytpalardan jasalǵan. Eń úlken taralýyn metal ılemi aldy, ol qoljetimdilik baǵasy boıynsha bolattan jasalǵan. Shveller daıyndaý tásili boıynsha bolady:

• ystyqtaı;
• maıysqan;

Eń úlken taralǵany ystyqtaı túri bolǵandyqtan arzan baǵada jáne eń jaqsy beriktik sıpattamalary bar. Tabaqty sýyq nemese ystyq ılemdelgen bolattan jasalǵan profıl ıilgish ornaqtarda shaǵyn lektermen naqty nysandarǵa shyǵarylady. Shvellerlerdiń negizgi geometrıalyq sıpattamalary mynadaı:

• bıiktigi - qabyrǵalarynyń syrtqy taraptary arasyndaǵy qashyqtyq;
• sóreler eni;
• qabyrǵasynyń qalyńdyǵy.

Geometrıalyq ólshemderinen basqa MEMST-ta shvellerlerdiń kez-kelgen túri alańy onyń kóldeneń qımasynyń jáne qýma metr salmaǵymen kórsetiledi. 

Shvellerler artyqshylyqtary

Bul metal ıleminiń nysany qattylyq (ıilý beriktigi) ol salmaq birligine eń joǵary kórsetkishteriniń biri bar, osyǵan barynsha metal ınersıa osinen maquldanǵan. Qos tavrda ǵana joǵary kórsetkish, biraq sońǵysy óndiriste qıyn.

Sonymen qatar shveller neǵurlym ámbebap. Oǵan qaraǵanda qos tavrǵa qandaı da bir basqa bólshekti dánekerleý, nemese oǵan qandaı da bir qurastyrylym jasaý ońaı. Úlken túrleriniń sany men shvellerdiń úlgi ólshemderi quny, salmaǵy jáne t. b. barynsha azaıtý turǵysynan alǵanda shvellerlerdiń naqty nusqasyn óte dál tańdaýǵa múmkindik beredi.

Shvellerler paıdalaný salasy

Neǵurlym shveller keńinen qurylysta paıdalanylady. Olarǵa kólemdi temir beton buıymdaryn baılaıdy, sondaı-aq bolat kótergish qurastyrylymdar – ǵımarattardyń qańqalaryn, jabyndar, kópirler, estakadalardy, tirekterdi jáne t. b. jasaý úshin paıdalanady. Óz tehnologıalylyǵy arqasynda shvellerler arnaıy túrleri vagon jáne mashına jasaýda (olardy arnaıy dep ataıdy) qoldanylady.

Shveller túrleri

Geometrıa turǵysynan ystyqtaı ılemdelgen shveller bolady (sońǵy túri, birdeı qıma kezinde jáne bir qýma metriniń salmaǵynyń sál tómen beriktik sıpattamalary bar, biraq ol óndiriste qarapaıym, demek, baǵasy arzan.):

• sóre qyrlarynyń eńisimen (ataýynda "Ý" árpi bar);
• qabyrǵalarynyń paraleldi qyrlarymen (ataýyndaǵy"P" árpi)

Shvellerler sóre qyrlarymen paralel (sońǵy eki túri negizinen tómen júktememen qurastyrylymdarda paıdalanylady) bolady:

• jaı ("P" árpi;
• únemdi – asa názik sóremen ("E» árpi);
• jeńil – óte juqas sórelermen jáne qabyrǵamen («L» árpi).

Maıystyrylǵan shvellerler bolady:

• teń sóreli – olarda sóreler eni birdeı;
• teń sóreli –sóreler eni ártúrli.

Ilem dáldigine baılanysty bolattan jasalǵan ystyqtaı ılemdelgen jáne maıystyrylǵan (ıilgen shveller úshin taǵy bir túri qosylady – joǵary dáldigi ("B").) shvellerler bólinedi:

• ádettegi dáldik (ataýyndaǵy "V" árpi);
• joǵary dáldik ("A"árpi).

Arnaıy ystyqtaı ılemdelgen shveller (avtomobıl jáne vagon qurastyrý úshin) taǵy da bólinedi:

• standartty beriktiginiń ("V" árpi);
• joǵary beriktigi ("A"árpi).

Shveller úshin paıdalanylatyn standarttar

• MEMST 8240-97 –ádettegi ystyqtaı ılemdelgen shvellerler úshin;
• MEMST 19425-74 –avtomobıl jasaý úshin arnaıy shveller (ataýyndaǵy "S" árpi)
• MEMST 5267.1-90 –vagon jasaý úshin arnaıy shveller (ataýyndaǵy "V" árpi);
• MEMST 8278 - 83 – maıysqan teń sóreli shveller;
• MEMST 8281-80 – maıysqan teń sóresiz shveller

Shvellerlerdiń úlgi ólshemderi

Shvellerlerdiń úlgi ólshemin belgileýde onyń bıiktigi santımetrmen (qos tavrmen uqsas) negizge alyndy. Iaǵnı, eger mysaly, shveller 6P jazylǵan bolsa, onda bul bul sóreleriniń paralel jıekteri bar bıiktigi 60 m ystyqtaı shvellerdi bildiredi. Jaı ystyqtaı ılemdelgen shveller, sondaı-aq maıysqandardyń bıiktigi 50-den 400 m bolsa, ona nómiri 5-ten 40-qa deıin. Arnaıy shvellerler boıynsha:

• MEMST 19425-74 18-den 30-ǵa deıin nómiri bar;
• MEMST 5267.1-90 8-den 30-ǵa deıin nómiri bar;

Úlgi ólshemin eń kóp taraǵan eńis qyrly sóreleri jáne sóreleriniń paralel jıekteri bar ystyqtaı ılemdelgen shvellerlerdiń sıpattamalaryn keltireıik.