Qos tavr qara ılemnen jasalǵan qurastyrylymdyq elementteriniń standartty profıli dep sanaý qabyldanǵan. Qos tavrly arqalyqtardyń geometrıalyq sıpattamalary MEMST jáne TSH sáıkes reglament jasalǵan, mynalar bolyp tabylady:

• bıiktigi - qıma osi boıynsha eki alańdar arasyndaǵy eń úlken qashyqtyq (qos tavrda olar sóreler dep atalady);
• eni – sórelerdiń kóldeneń ólshemi;
• qabyrǵalar qalyńdyǵy – jalǵastyrǵyshtar ortalyǵy arqyly ótetin, qalyńdyǵyna jazyqtyqta sóreler baılanystyratyn jalǵastyrǵyshtar;
• sórelerdiń ortasha qalyńdyǵy– myna formýl boıynsha esepteletin ıntegraldy kórsetkish: eni qabyrǵasynyń qalyńdyǵyna mınýs men tórtke bólingen;
• burysh sóresi –kókjıekke sóreler ishki betiniń kólbeý buryshy;
• radıýsy –qabyrǵaǵa sóreniń janasý radıýsy.

Sonymen qatar, MEMST kóldeneń qımasynyń aýdany jáne beriktik jáne qurastyrylymnyń salmaqtyq sıpattamasyn esepteý úshin qajetti 1- qýma metr massasy keltiriledi.

Qos tavrly arqalyqtardyń artyqshylyqtary

Tómende atalǵan artyqshylyqtary –eń tómengi salmaǵy jáne qarapaıymdylyǵy joǵary qattylyǵy (ıaǵnı daıyndaý arzandyǵy) osy metal ılemin keńinen paıdalaný maquldandy. Osy ılemniń barlyq artyqshylyqtary onyń pishinimen maquldanady:

• Buıym osinen barynsha jáne materıaldyń sımmetrıalyq jaǵylýynyń arqasynda (bul ınersıa sátiniń ulǵaıýyna ákeledi), qos tavr massasynyń birligine túrli jazyqtyqta bar eń joǵary qattylyq kórsetkishteriniń biri bolady. Mysal úshin – qos tavrly arqalyq osyndaı massadaǵy sharshy profılge 30 ese qatań.
• Qarapaıymdylyǵy daıyndaý. Mysaly, aıyrmashylyǵy qubyrlar, sondaı-aq bar joǵary kórsetkishteri qattylyq, ol ashyq profıl, sondyqtan ony ońaı daıyndalýy qarapaıym prokatnom qosynda.

Bolat qos tavrdy paıdalaný salasy

Qos tavrdy negizgi qoldaný salasy– ónerkásiptik jáne azamattyq qurylys. Ony túrli-túrli nysandardy turǵyzý kezinde salmaq túsetin element retinde paıdalanylady, ásirese qańqaly túri, kópirler, aspaly joldar, shahtalar, baǵana jáne ózge de osyǵan uqsas qurylys qurastyrylymdarynda paıdalanady.

Qos tavrly arqalyq mashına jasaýda, negizinen vagondardy, krandy jáne metallýrgıalyq jabdyqty jasaý kezinde paıdalanylady. Qos tavrǵa taǵy da nazar aýdaramyz – ony qoldaný qunyn jáne nysannyń metal syıymdylyǵyn qysqartýǵa múmkindik beredi.

Qos tavrly arqalyqtardyń túrleri

Qos tavr ST0, St3, St4, St5 jáne St6 tańbalarynyń qurastyrylymdyq kómirtekti bolattan jasalady, barlyq túr ózgeristerimen– QN – qaınatatyn, JT – jartylaı tynysh, QP– qalypty. Barlyq osy tańbalary dánekerleý boıynsha shekteý joq. Elektrli dánekerleýdi jáne gaz dánekerleý (kesý) paıdalanýǵa bolady. Bul arqalyqtardan jasalǵan neǵurlym tehnologıalyq tásilmen qajetti salmaq túsetin qurastyrylymdaryn qurýǵa múmkindik beredi.

Osy metal ıleminiń birneshe synyptamalary bar. Negizgi –profıl nysany jáne daıyndaý tehnologıasy boıynsha. Qos tavrlardyń mynandaı túrleri bar:

• qalypty –az qunmen ónim tonnasynyń eń kóp taralǵan ámbebap túri;
• keń sóreli (tańbalaýda SH árpi bar) –joǵary qattylyǵy bar;
• baǵanaly (ataýyndaǵy K árpi) – baǵanalar qurý úshin;
• monorelsti (ataýyndaǵy M árpi) –aspaly joldar jaılastyrý úshin;
• dánekerlengen (ataýyndaǵy S árpi) –shahta oqpandaryn armatýralaýǵa arnalǵan.

 Daıyndaý dáldigine baılanysty (buıymdardyń dáldigi joǵary bolsa, soǵurlym onyń baǵasy joǵary) qos tavrlar bólinedi:

• dáldigi joǵary (ataýyndaǵy A árpi);
• joǵary dáldik (ataýyndaǵy B árpi);
• ádettegi dáldik (ataýyndaǵy V árpi).

Naryqqa qos tavrly arqalyq uzyndyǵy 6-24 m jetkiziledi. Bul rette kelesi gradasıamen naqty uzyndyǵy bar:

• ólshemdi (3 m –úlgi ólshemdi arnalǵan, qýma metriniń salmaǵy 20 kg/m jáne 4 m – 20-dan astam kg/m);
• ólshemdi kesindimen;
• eselengen ólshemdi (24 m sheginde)
• kesindimen eselengen ólshegish

Qos tavrly arqalyqtarǵa arnalǵan paıdalanylatyn standarttar

Qos tavrdyń túrine baılanysty ol tómende kórsetilgen MEMST sáıkes shyǵarylatyn bolady, sondaı-aq kásiporyndardyń TSH boıynsha qos tavrly arqalyqtar shyǵarýǵa jol beriledi: (tapsyrys berýshimen kelisim boıynsha).:

• 26020-83 – qos tavrly arqalyqtar bolat ystyqtaı ılemdelgen paraleldi sóresi bar;
• 19425-74 – arnaıy bolat qos tavrlar;
• 8239-89 – qos tavrly arqalyqtar bolat ystyqtaı ılemdelgen sórelerdiń ishki búıirleriniń eńisimen;

Qos tavrly arqalyqtardyń úlgi ólshemderi

Memlekettik standarttaryna sáıkes barlyq qos tavrlardyń nómirleri bar– 10, 12, 14, 16, 18, 20, 22, 24, 27, 30, 33, 36, 40, 45, 50, 55, 60. Sany profıl bıiktigin kórsetedi. Iaǵnı, qos tavr №10 100 m bıiktigi bar, al №60 – 600 m. Bul osy sala boıynsha barlyq túrlerine qatysty, ol týraly biz joǵaryda aıttyq. Mine, onyń qalǵan ólshemderi men shamalary– eni, qabyrǵa qalyńdyǵy, ishki dóńgelený radıýsy, sóreler eńisi jáne bir qýma metriniń salmaǵy naqty profıl túrine baılanysty bolady.

Tómendegi kestede qos tavrdyń neǵurlym keń taraǵan túriniń ólshemderi keltirilgen–MEMST 26020-83 boıynsha daıyndalǵan, qalypty.